Millist kerist leiliruumi valida?

Hästi toimiva sauna puhul on oluline valida täpselt õige suurusega keris. Muu hulgas vastame järgmistele küsimustele:

Millist ja kui suure võimsusega kerist leiliruumi valida?

Kõigepealt tuleks vastata küsimusele, kas sauna leiliruumi läheduses on võimalus ahjuküttele — ehk kas selle läheduses on korsten. Elektrikerise puhul on tingimused (ja eeldused) leiliruumi ehitamiseks lõdvemad, kuigi jälgida tuleb, kas korteri/maja peakaitsme võimsus võimaldab üldse elektrikerist paigaldada.

Üldjuhul jääb korteri või eramaja elektrikerise elektritarbimine vahemikku 3-7 kW ning nõuab kuni 1 x 35A (230V) / 3 x 10A (400V) voolu.

Selles artiklis keskendume eelkõige ahjuküttega ehk puuküttega saunaahjule.

Tuleohutusnõuded

Korsten võiks jääda kerise asukohast maksimaalselt kahe meetri kaugusele, kuna kerisest korstnani tuleb vedada suitsutoru, mis aga iga lisatud meetriga „tõmmet“ vähendab. Kindlasti tuleb jälgida erinevaid ohutusnõudeid, mida suitsutoru nõuab – näiteks ei tohi see olla liiga lähedal kergestisüttivatele materjalidele ning peab olema kindlalt fikseeritud.

Lisaks kehtivad puuküttega kerisele tuleohutusnõuded – muuhulgas peab silmas pidama kerise minimaalset kaugust lähimast seinast, laest ja lavalaudadest ning üldiselt puidust.

Täpsemad tuleohutusnõuded olenevad suuresti kerise võimsusest ning suurusest – mida väiksema võimsusega ning mõõtmetega on keris, seda väiksemad on ka nõuded vahemaale, mis lahutavad küttekeha puitmaterjalidest.

Kui vähegi võimalik, soovitame kütta kerist väjaspoolt leiliruumi, kuna puidu põlemisprotsessideks kulub palju hapnikku, mida pole mõistlik võtta leiliruumist, kus vajadus hapniku järele on niigi suur.

Kuna sauna leiliruum tuleks kulude kokkuhoiu mõttes ehitada optimaalse suurusega, tuleks valida võimalikult väike keris, mis ruumi tuliseks kütaks.

Selleks tuleb sauna leiliruum ideaalselt soojustada – majas pole suuremat soojuskaoga ruumi, kui leiliruum. Seega – korralik soojustamine on leiliruumi võtmesõna!

Näide sauna renoveerimisest

Renoveerisime hiljuti eramajas ahjuküttega leiliruumi (pindalalt 3,5 m² ja ruumalalt 8,75 m³). Seda ruumi köeti ahjuga, mille nimivõimsuseks oli 16-25 m³ köetavat ruumala. Pikaajalise kütmisega saavutati leiliruumis selle ahjuga 120 kraadi.

Renoveerimise käigus lammutasime kogu olemasoleva leiliruumi põhikonstruktsioonid koos põrandaga, ja selgus, et soojustus oli peaaegu olematu ning põranda aluspõhjaks oli sisuliselt pinnas. Lisaks leidsime jälgi niiskuskahjustustest, kuna leiliruum oli kõrvalasuvatest ruumidest isoleerimata.

Kogu leiliruum sai täielikult renoveeritud – põranda soojustasime 25 cm kihi Silver EPS 100 vahtpolüsteroolplaadga ning paigaldasine elektrilise põrandakütte (Devi, 270W), samuti tõime lae madalamale.

Kogu perimeetri ning lae soojustasime Kingspan soojustusplaatidega – mis on meie kogemusele toetudes ülitõhusad soojusisolaatorid. Lisasime roovituse tuulutusvahedeks (see on vältimatu, et vältida niiskuskahjustuste teket) ning viimistlesime kogu töö termolepaga – nii lavalauana kui ka voodrilauana seintele ja laele.

Valisime saunale pronksikarva klaasiga klaasukse, mis sobitub ideaalselt termolepaga ja kõik praod ning ukeselengide vahed said täidetud tulekindla püstolivahuga.

Ruumi küttekoldeks valisime Skameti P216 saunakerise, mis on mõeldud kõigest 5-12 m³ ruumalale (eelmine ahi oli mõeldud 16-25 m³ ruumalale) ning kivideks Tiileri keraamilised kerisekivid, mis on väga vastupidavad.

Renoveerimise tulemus

Pärast paari esimest mõõdukat sissekütmist jõudis temperatuur ruumis juba ühe tunniga 110 kraadini ning pooleteise tunniga juba 130ni. Sealt edasi ei olnud lihtsalt enam mõistlik jätkata, kuna ei inimene aga ka saun sellist temperatuuri pikalt välja ei kannata ning see ei ole ka otstarbekas.

Küll aga sai kinnitust fakt, et leiliruumi korraliku ja energiatõhusa renoveerimisega õnnestub saavutada märgatav sääst nii küttekulude kui ka keskkonnahoiu poolelt. Rääkimata ajalisest kokkuhoiust, vähemast vaevast kütmisel ja kaunist interjöörist.