Milline peaks olema kodune elektrisüsteem?

Elektritööd on kahtlemata üks olulisemaid valdkondi koduehituses, kuna tegemist on mitmeski mõttes üliolulise valdkonnaga – annab ju elekter valgust, soojust ja turvatunnet. Kuid samas võib elekter olla ka väga ohtlik, et mitte öelda eluohtlik. 

Kuna elektri(juhtmestiku) osakaalu tähtsust ja turvalisust koduehitusel on võimatu alahinnata, peaks seda tegema pädev ja litsentseeritud elektrik.

Elektritööd on kahtlemata üks olulisemaid valdkondi koduehituses, kuna tegemist on mitmeski mõttes üliolulise valdkonnaga – annab ju elekter valgust, soojust ja turvatunnet. Kuid samas võib elekter olla ka väga ohtlik, et mitte öelda eluohtlik. 

Kuna elektri(juhtmestiku) osakaalu tähtsust ja turvalisust koduehitusel on võimatu alahinnata, peaks seda kindlasti tegema pädev ja litsentseeritud elektrik. Eriti, mis puudutab elektrikilbi montaaži, elektrilisi (põranda)küttesüsteeme, elektriboilerite paigaldust jms elektritöid, kus tähtsal kohal on ohutus.

Milline on turvaline elektrisüsteem koduses majapidamises?

Esiteks peaks elamine saama uue (korterisisese) elektrikilbi. Kaasaegne elektrikilp mahutab ära elektriarvesti ja piisavalt palju kaitselüliteid, mis on omakorda jaotatud vastavalt eeldatavale tarbitavale võimusele klassidesse. 

Näiteks ei ole mõtet panna paari laevalgusti jaoks liigvõimast kaitselülitit ning vastupidi. Üldjuhul peaks olema ehitataval või renoveeritaval hoonel elektriprojekt, kuid näiteks vanemate majade renoveerimisel või korrastamisel ei pruugi see alati vajalik olla.

Üldreeglina tuleb teada, milline on elektritarbija eeldatav tulevane võimsus. Vastavalt sellele tuleb elektrikilbist vedada pistiku asukohani sobiva ristlõikega elektrikaabel ja paigaldada sinna ette sobiv kaitselüliti. 

Kaitselüliti vajalikkusest

Mida täpsemini on teada elektritarbija võimsus, sest täpsemini saab paigaldada ka vastava elektrikaabli ja kaitselüliti. Kaitselüliti ei tohi olla nõrgem, kui tarbitav võimsus seda eeldab, kuid samuti pole hea, kui ta on nimiväärtusest kordades võimsam.

Kaitselüliti

Kaitselülitite puhul räägitakse sellisel juhul tavalisel ampritest ja kaitselüliti rakendustunnusjoonest. Ei ole mõistlik panna ühe laevalgusti (tarbimisvõimsus 25W) ette 16A kaitselülitit – ja ka vastupidi – ei saa ega tohigi panna elektripliidile näiteks 10A kaitselülitit.

Üldiselt on tänapäevane seisukoht, et mida rohkem (mõistlikkuse piires) kaitselüliteid ühes majapidamises on, seda turvalisem ja ohutum. Vanemates majades ja ka paneelmajades on tihtipeale kogu korteri peale vaid 1-2 kaitselülitit ja üldiselt on nad seetõttu piisavalt võimsad. Kui korteris peaks tekkima lühis või muu õnnetus, siis esiteks ei pruugi kaitselüliti viletsa tundlikkuse tõttu rakendudagi ja teiseks, kui ta rakendub, on kogu korter ühekorraga pime.

Kui aga piltlikult öeldes on igal tarbijal oma kaitselüliti, siis on selle õige paigalduse korral tundlikkus oluliselt parem ehk kaitselüliti aktiveerub kiiremini. Teiseks elimineeritakse vooluvõrgust ainult konkreetse rikkega elektriallikas – kui lamp põleb läbi ja tekitab lühise, siis ei tekita see ülejäänud korteri/maja elektritarbijates mingeid häireid.

Rikkevoolukaitse

Täiesti hädavajalik ja iseenesestmõistetav on tänapäeval  ka rikkevoolukaitse, mis paigaldatakse enamasti niiskete ruumide elektritarbijate ette (vannitoad, duširuumid, põrandaküte) või kui võimalik, siis ka kogu maja/korteri elektritarbijate ette.

Rikkevoolukaitsme tööpõhimõte on lihtne – kui kuskilt peaks õnnetul kombel vool lekkima ja see puutub kokku inimesega, siis rikkevoolukaitse, mis on oma olemuselt ülitundlik, reageerib sellele ning lülitub momentaalselt välja.

Tegemist on maksimaalselt sekundiga, üldiselt aga veel lühema ajaga, mille jooksul inimene elektrilööki tunda võib. Reeglina ei ole nii lühike aeg inimesele eluohtlik (230V korral). Rikkevoolukaitset võib võrrelda auto turvapadjaga, mis avarii puhul samuti millisekundite jooksul rakendub.

Muud tegurid elektritöödel

Lisaks on kaablite paigaldusel veel palju ja erinevaid reegleid, näiteks korrektsed ühendused. Nimelt ei kasutata tänapäeval enam harutoose, vaid ühendused tehakse ära pistikute ja lülitite harutoosides, et vältida visuaalset reostust.

Lisaks peaksid juhtmed olema veetud võimalikult sirgjooneliselt ja vältida tuleks 90-kraadiseid (või enam) nurki, elektrikaableid ei tohiks isoleerida täielikult ja tihedalt villa või muu soojusmaterjaliga – ülekuumenemise vältimiseks – ja palju muid nüansse, mida me teile hea meelega selgitame.

Merbeles töötab väga pädev ja litsentseeritud elektrik, kes räägib vabalt nii eesti kui ka vene keeles ning omab üle 20-aastat kogemust elektritööde alal.

Esmane konsultatsioon Harjumaa piires on tasuta, täpsustavate küsimuste korral kirjutage palun info@merbele.ee