Mis on kapitaalremont?

Mida peetakse silmas kapitaalremondi all ning milliseid töid see hõlmab?

Eestis on kokku umbkaudu 626 000 leibkonda ehk majapidamist – maja, majaosa, korterit, munitsipaalkorterit või üürikorterit.

Varem või hiljem on kõikides nendes majapidamistes vaja midagi parandada, remontida – või isegi ümber ehitada. Olgu selleks uus juhtmestik, veetorud, katus, aknad, uksed või põrandad. Ühel hetkel jõuab iga remondiga alustaja küsimuseni – millises mahus peaksin remonti tegema?

Kuidas üldse selgusele jõuda, millist remonti eluase vajab – kas sanitaar-või kapitaalremonti? Keskendume kapitaalremondi käigus tehtavatele töödele ning detailidele, mis teevad kapitaalremondi edukaks.

Mida kujutab endast sanitaarremont?

Sanitaarremont on remont, millega saab iga huvitatud inimene ise vähemal või suuremal määral hakkama. Sanitaarremont võib hõlmata järgnevaid lihtsamaid töid:

Boonuseks:

Sanitaarremont on suhteliselt lihtne ja odav viis saavutamaks lihtsate vahenditega kiiresti esteetiliselt ilusam tulemus.

Ei pea olema professionaalne maaler – ega alati ka töömeest tellima -, et värvida üle oma kodu lagi, mõni uks või põrandaliist. Eestis leidub ka häid ja tegusaid kaupluseid (näiteks Karlbilder.ee, mille poed asuvad Tallinnas, Tartus ja Pärnus), kus jagatakse (lisaks värvimüügile) ka häid nõuandeid või juhiseid eesootava maalritöö tarbeks.

Muidugi võib sanitaarremondiks tellida meistri, kellel on suuremad kogemused ja sellest tulenevalt kõrgem töö kvaliteet, lisaks saate tehtud töödele ka garantii.

Mis on kapitaalremont?

Kapitaalremont aga on eluaseme renoveerimisel juba täiesti eraldiseisev kategooria. Kapitaalremondi taga peitub midagi palju enamat, kui tapeedivahetus või põrandaliistude värvimine. Üldiselt tähendab “kapitaalremont” seda, et kogu eluase – olgu selleks siis maja või korter – lammutatakse ja veetakse kuni põhikonstruktsioonideni välja ja tehakse ruumi täiesti uuele kontseptsioonile.

Uued elektrijuhtmed, uus elektrikilp (rikkevoolukaitsmetega), uued ja hügieenilised torustikud (PPR või AluPex komposiit), võimalusel vesipõrandaküte (eeldab gaasikatelt) ja muidugi uued aknad ning uksed.

Järgnevalt vaatleme erinevaid kapitaalremondi etappe.

Elekter

Elekter on kodu üks tähtsamad ja ilmselt ka olulisemaid osi tänapäevase inimese elus.

Kapitaalremondi puhul on elektrijuhtmestiku väljavahetamine üsna vältimatu töö – isegi, kui see on renoveeritud ainult mõned aastad tagasi. Põhjuseks see, et tänapäevased elektrikaablid on halogeenivabad ja tulid turule vaid mõned aastad tagasi. Halogeenivabad kaablid ei erita tulekahju või süttimise puhul mürgiseid gaase ega suitsu, mis on suur boonus kui teid tabab halb õnn – see võib koguni säästa teie ja teie pere elu.

Boonusena on uued kaablid ka “lihtsalt” uued, ehk võimaliku parima kvaliteediga. Ka elektrijuhtmed “kuluvad” aja jooksul – nii nagu iga muu detail, mis on pidevas kasutuses.

Lisaks sellele on tänapäeval täiesti vältimatu paigaldada elektrikilpi ka lekkevoolu (rikkevoolu) kaitse, mis kaitseb kõiki pereliikmeid ootamatu elektrilöögi korral. Üldiselt rakendub lekkevoolukaitse juba tühiseimalgi lekkevoolul, kuid äärmisel juhul siis, kui inimene mingil põhjusel elektrivooluga kokku puutub.

Elektrisüsteemi väljavahetamine on osa kapitaalremondist ja sellised asjad kuuluvad elementaarsete detailidena kogu paketi sisse. Sanitaarremont elektrisüsteemi uuendamist ei hõlma.

Aknad

Kuna aknad on nii mürasummutuse kui ka turvalisuse seisukohalt oluline osa korterist – eriti majade või esimesel korrusel asuvate korterite puhul – siis on soovituslik kasutada kolmekordsete klaasidega pakettaknaid, millel on lisaturvasulused, topelttihendid ning välimine turvaklaas.

Aknaklaaside paksused peaksid võimalusel olema erinevad (see tagab parima mürasummutuse). Näiteks aitavad Plasto.ee abivalmid töötajad teil parima, turvaliseima ja vaikseima paketi kokku panna. Hinnavahe on kusjuures üsna marginaalne – nii “tavaakna” kui “eriti helikindla ja turvalisema” aknatüübi vahel on hinnaerinveus umbes 30%.

Uksed

Kapitaalremondi puhul on ka (väga) oluline osa välisuksel. Maja või korteri välisuks ei ole mitte ainult turvalisuse, vaid ka vaikuse tagamiseks ning peamiseks visiitkaardiks naabritele. Ja selleks ei kõlba mitte iga uks.

Hea välisuks – olgu siis korterile või majale – on esiteks helikindel ja soovituslikult ka tulekindel. Kusjuures on viimane ehk isegi olulisem, eriti just kortermaja puhul. Üldjuhul – kuigi mitte alati – on tulekindel (EI 30) uks ka vaiksem ning turvalisem.

Mida tähendab tuletõkkeuste puhul kasutatav EI-märgis?

„E“ EI-märgisel viitab rikkumatusele (integrity), st kui kaua suudab uks leeke ja vingugaasi kinni pidada. Näiteks jääb EI30-märgisega uks leekidele, tahmale ja vingugaasile läbimatuks kuni 30 minutiks.

„I“ viitab aga isolatsioonile, st kui kaua (minutites) ennetab uks kuumuse edasikandumist põlenguga poolelt turvalisele poolele.

Kindlasti tuleks korralikule uksele lisada ka kaks põhilukku, ja sealjuures tuntud kvaliteetlukud – üks seestpoolt “liblikaga” avatav ja teine ainult võtmega seestpoolt avatav. Korralik välisuks koosneb tavaliselt ka kahekihilisest tihendikomplektist.

Põrandad

Hea põrand on soe, vaikne ja “pehme”. Kõige moodsamaks tehnoloogiaks peetakse tänapäeval vesipõrandakütet + põrandavalu (eeldab üldjuhul gaasikatla olemasolu), mis on kaetud kipsivaluga (rohkem infot isetegijale leiate lehelt põrandavalukeskus.ee).

Kipsivalu eelis on oluliselt kergem põrand võrreldes betoonivaluga ning loodis ning tasane pinnaviimistlus, mis ei vaja järeltöötlust. Vesipõrandaküte on aga ilmselt kõige mugavam ning ökonoomseim kütteliik – eeldusel, et tegemist on maaküttega (eramajade puhul) või gaasiküttega (korterelamutes).

Viimistluskattena on üheks levinumaiks kvaliteetpõrandakatteks “ujuv” täispuitparkett – suuremalt osalt naturaalne, looduslik ja vabalt hingav. Vaid pinnaviimistlus ja erinevad (puidu)liimid sisaldavad pisut kemikaale, kuid võrreldes näiteks laminaatparkettidega on täispuitparkett ikkagi oluliselt kenam – nii visuaalselt kui ka tehniliselt.

Laed

Laekattematerjalide valik on lai, kuid kõige ökoloogisema, ning samas ka kõige naturaalsema ning iseloomuga lae saab näiteks hööveldatud männilauast, mis on üle peitsitud (näiteks valge õliga).

Dekoratsiooniks võib sinna lisada ka tõrvaõliga immutatud palke (laetalasid). Muidugi võib ehitada ka kipsplaatlae (rohkem infot lagede kohta leiate Knauf Eesti kodulehelt), see pahteldada, lihvida ja seejärel lihtsalt valgeks värvida – ka siledal lael on omad eelised – näiteks vajavad nad harvem hooldust ja nende ülevärvimine (värskendamine) on lihtsam.

Seinad

Seinte ampluaa on üsnagi lai. On palju erinevaid lahendusi – kas jätta osaliselt või täielikult paistma telliskivisein, palksein või kasvõi betoonsein. Üldjuhul kaetakse suurem osa seintest kipsplaadiga, misjärel jäetakse mingi detail või osa seinast nö. välja paistma – olgu selleks siis (punane) tellissein või antiikne palksein. Ka betooni võib eksponeerida, mis on üsna futuristlik ja modernsesse kodusse sobiv lähenemine.

Tapeedid ja seinakattematerjalid

Kui soovite oma eluaseme seinu katta tapeediga, siis on kõige ökoloogilisemaks valikuks pabertapeet. Kuna pabertapeet on aga üsna õrn ning tundlik päikesevalgusele, vedelikele ning määrdumisele, siis soovitame kasutada fliistapeeti.

Mis teeb fliistapeedist väga hea seinakattematerjali valiku?

Torustik

Kaasaegne torustik on plastipõhine – ei kogu setteid, on väga hea survetaluvusega, vesi voolab rõhku kaotamata (horisontaalpinnal) ja vee kvaliteet säilib kogu torustiku ulatuses.

Vasktorud – kui need on siiani veel kasutuses – tuleks hügieeni huvides välja vahetada, kuna teaduslikud katsed on tõestanud, et vaid paaripäevane vee seismine vasktorudes tõstab vasesisaldust joogivees kuni 70 korda.

Põranda- ja laeliistud

Kui vähegi võimalik, soovitame kasutada naturaalsest puidust liiste, seda eriti laeosas. Põrandal võib kasutada ka plastliiste, peaasi, et need põrandaga sobituksid.

Üsna kindlasti soovitame kvaliteetse remondi puhul välistada vahtplastist liistud, dekoratsioonid jms. Korralik remont eeldab ikkagi naturaalseid materjale, olgu siis ned pisut kallimad või mitte.

Vannituba/duširuum

Kahtlemata on vannituba kogu maja/korteri ruumidest kõige nõudlikum osa, seega on see ka kõige kallim osa kapitaalremondi eelarves.

Hea vannituba/duširuum on väga hästi soojustatud, omab põrandakütet, intelligentset ja säästlikku termostaati ning kvaliteetseid materjale – absoluutselt kõiges.

Vannitoa ja duširuumi puhul tasub pöörata erilist tähelepanu järgnevate osade kvaliteedile ja disainile:

Sanitaartehnika
Keraamilised plaadid või seinakate
Põrandakalle vee äravooluks
Põrandatrapid
WC-süsteemid
Ventilatsioon
Hüdroisolatsioon
Soojustus

Pidevalt kõrgema niiskustaseme tõttu on vannitoa ehitusel kvaliteedi silmas pidamine äärmiselt oluline ja seal ei ole võimalik peaaegu milleski kompromisse teha.

Üldiselt juhtub vannituba olema ka kõige kallim ruum eelarves – kui mitte arvestada kööki koos köögimööbli ja tehnikaga. Aga korralik ja vastupidav pesuruum on investeeringut väärt.

Kapitaalremondi kokkuvõte

Kapitaalremont hõlmab kodu kogu süsteemide vahetamist ning uuendamist, sealhulgas elektrisüsteemide ning torustike väljavahetamist. Kapitaalremont on sanitaarremondist tunduvalt kallim, kuid muudab kodu märkimisväärselt turvalisemaks ning mugavamaks. Lisaks tõstab korralikult tehtud kapitaalremont kodu väärtust ning hoiab selle korras.

Tasuta hinnapakkumise ja konsultatsiooni jaoks jätke sõnum.